Ülo Mattheus elab alates 2008. aastast Suurupis, kuid Vääna-Jõesuus on ta suvitanud juba kaua-kaua aega enne seda. Vääna-Jõesuu ja Suurupi ongi tema pikaaegne kodukant. Peres kasvab 10-aastane poeg, kes käib Tabasalu Koolis ja hoiab peret kursis kooli hariduseluga ning sunnib paratamatult tähelepanu pöörama Harku valla haridusprobleemidele laiemalt. Tänu temale on selgeks saanud, et kitsaskohti on hariduses palju ja kõik need ootavad lahendamist. Mitmed neist on seotud haridusraha vähesusega, kuid ühtteist ka ebakompetentsuse ja tahte puudusega. Harku vallas kasvab elanike arv kiiresti, kuid kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sörgib valla arengul sabas ja järele ei jõua, mistõttu suur osa Harku valla lapsi käib koolis Tallinnas või ümberkaudsetes valdades. Harku vallal ei ole tegevuskava, kuidas hariduselu ja lastehoiu korraldamisega toime tulla ning valla elanike vajadustele vastav haridusvõrgustik välja arendada. Haridusvaldkonna arengukava on koostatud kuni 2024. aastani ja uut selle asemel pole tekkinud. Harku valla arengukava 2025-2040 on deklaratiivne ja sisutühi. Nii on väga raske aru saada, millest vallavalitsus oma tegevuses juhindub. Miks näiteks ehitatakse uut vallamaja Tabasallu, aga mitte uut lasteaed sinna, kus seda väga vaja on? Küllap on neile küsimustele vastused mingis poliitilises võtmes ka olemas, aga kuna vallaelanik neid ei tea, on see küsimus halvast juhtimisest ja otsuste tegemisest ilma vallarahvalt küsimata. Ka sagedased võimuvahetused ja hämaravõitu vangerdused vallavalitsuses kõnelevad puudujääkidest juhtimiskultuuris, mille muutmine on üks nende valimiste prioriteete.
Need on teemad, millega Ülo Mattheus on kokku puutunud nii haridust omandades kui ka ajakirjanikuna töötades. Ta on lõpetanud Estonian Business School’i võõrkeelte ja ärikorralduse ning Tallinna Ülikooli Aasia uuringute erialal. Mattheus on olnud ajalehe Sirp kirjandustoimetaja, raadiojaama Raadio Vaba Euroopa korrespondent, ajalehe Postimees poliitikareporter, Riigikogu pressinõunik ja pidanud veel muidki ameteid. Tal on lai silmaring ja elukogemus, mis võimaldavad mõista asjade olemust süvitsi ja pakkuda probleemidele ka lahendusi.
Kuid lisaks kõigele eelnevale on ta lihtsalt valla elanik, talle meeldib suhelda inimestega ja panustada sellesse, et kõigil oleks siin parem ja kodusem. Et kooli- ja lasteaiakohad oleksid kõigile tagatud koduvallas ja võimalikult kodu lähedal. Et oleksid olemas kõik vajalikud tugiteenused. Et loodus oleks hoitud, teed ja pargid korrastatud, valgustus olemas seal, kus see vajalik.
Ta on puudust tundnud ka kergliiklusteest, mis viiks Vääna-Jõesuust edasi Türisalu ja Keila-Joani, nii et tulevikus saaks ohutult sõita jalgrattaga mööda Eesti ühte kõige kaunimat maanteed kuni Kloogarannani välja või ka ainult Vääna-Jõesuu vetelpäästejaama juurde randa. Talle on muret valmistanud Vääna-Jõesuu lagunev sild, Harku valla üks sümboleid, mida vallavalitsus on kohendanud vaid näpuotsaga ja uuesti lagunema lasknud.
Need kõik on asjad, mille nimel ta on valmis pingutama.