Kristo on üle poole oma elust pühendanud teenistusele kaitseväes. Ta on teeninud pikalt Kaitseväe Peastaabis ning hiljem Küberväejuhatuses. Sõjalise hariduse on ta omandanud Soome Reservohvitseride koolis ning läbinud sideohvitseride kursused Ameerika Ühendriikides. Kristo on osalenud välismissioonil Malis, millest on valminud ka tema kirjutatud raamat. Kaitseväe teenistuse jooksul peab Kristo oma suurimaks saavutuseks eri üksuste ja tasandite koostöö takistuste murdmist – justkui nähtamatute „silotornide“ lõhkumist –, mille parimaks näiteks on ajateenistuse ja kutsehariduse edukas ühendamine. Aastast 2011 töötab Kristo riigikaitseõpetajana, alustades kodusest Tabasalust.

“Me armastame Harku valda, sest just meie inimesed on selle tõeline väärtus.” Kristiina Adamson on inspireeriv liider ja kogukonna hing, kelle elu ja töö on pühendatud Harku valla inimeste heaolule ja kodukoha väärtustamisele. Suurupi majakavahi tütrena kannab ta edasi põlvkondade pärandit, olles sillaks mineviku ja tuleviku vahel. Tema missiooniks on hoida elus kultuuripärandit, luua sidus kogukond ja tuua Harku vald maailma kaardile kui koht, kus hoolivus, koostöö ja visioon kohtuvad.

Sünni poolest on Meelis Tallinna poiss, Tallinnas kooliski käinud, aga jah – pealinna poiss vaid sünni poolest. Tegelikult kuulub ta süda Harku vallale, täpsemalt Rannamõisale. Rannamõisa on olnud Meelise esivanemate kodu sajandeid ja täna on see ka tema kodu. Tõsi, oma kodu ehitas ta Ilmandu külla, maale, mille vanavanaisa Rannamõisa mõisast välja ostis. Kahe­tu­han­de­te algusest on ta Harku vallas paikne olnud, abielus ja kahe täisealise poja isa.

Kalev Kukk on terve elu olnud seotud Harku vallaga. Ta kasvas üles Türisalus ja hetkel elab Ilmandu külas. Ta on õppinud infoteadust ja turismi- ning hotelliettevõtlust. Tema elu kirg on olnud turism, kultuur, tehnika ja ühistransport ning hobideks koorilaul ja rahvatants. Ta on olnud muuhulgas Eesti Kammerkooride Liidu juhatuse esimees ja mitmete isetegevuskollektiivide juhatuse liige. Samuti on ta Sibulatee turismivõrgustiku asutajaliige. Legendaarse onu Mati pojana on ta olnud teise põlvkonna bussiettevõtja, hiljem Lux Charteri tehnikadirektor. Olles täna KB Auto Eesti OÜs uute ja kasutatud busside ostu- ja müügijuht, võib väita, et ta teab bussiettevõtlusest, ühistranspordi korraldusest ning juhuvedudest kõike. Bussiettevõtjana oli tema üheks teeninduspiirkonnaks Harku vald, mistõttu tunneb ta erinevate ühiskonnagruppide vajadusi põhjalikult.

Marek on finantskogemusega kogukonnaühendaja, kes usub läbipaistvasse ja targalt juhitud omavalitsusse Olen elanud koos perega Harku vallas, Tabasalus, alates 2017. aastast. Olen kahe poja isa, kellele lähevad sügavalt korda kodukoha areng ja kogukonnatunne. Nimetan end uhkusega koduvalla fänniks – mitte pelga fraasina, vaid siira veendumusega, et Harku vald on seda igati väärt. Olen lõpetanud nii majandus- kui ka õigusteaduskonna, mis on andnud mulle tugeva aluse analüütiliseks ja juriidiliseks mõtlemiseks. Minu tööelu on kulgenud raamatupidamise, finantsanalüüsi ja juhtimise radadel. Olen üles ehitanud eelarvesüsteeme, arendanud finantsmudeleid ning juhtinud ettevõtteid Eestis ja Soomes.

Minu side Harku vallaga on sügavam kui pelgalt elukoht – see on minu suguvõsa pärand, mis ulatub tagasi aastasse 1642 tänastele Meriküla aladele. See teadmine täidab mind austusega kodukoha vastu ning annab kindluse, et hoolin siinsest elust mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede pärast. Oma kõrghariduse olen saanud Kaitseväe Akadeemiast, spetsialiseerudes sõjaväelisele juhtimisele Mereväes. Riiki teenisin kümme aastat – aastad, mis õpetasid mulle sihikindlust, vastutust ja meeskonnatööd. Kümne aasta jooksul sai maakerale justkui mitmeid ringe peale tehtud, aga iga samm kinnitas teadmist, et igale probleemile leidub lahendus, kui oled piisavalt nutikas ja järjekindel. Seejärel otsustasin maailma avastada ning ettevõtlusega alustada. Tänu ettevõtlusele olen saavutanud finantsvabaduse ning see annab mulle vabaduse panustada tagasi kogukonda, mis mind on kasvatanud.

Anu Väliaho elab Tiskres, kuid tema panus Harku valla ellu ulatub juba poole sajandi taha. Paljudele Tabasalu elanikele on ta tuttav ka kui Anu Mägi – nii teati teda ajast, mil ta töötas 17 aastat Tibutare lasteaias. Ta on abielus, kolme lapse ema, kaheksa lapse vanaema ja peagi juba kolmele lapse vanavanaema. Koos abikaasaga tegi ta aastakümneid misjonitööd Venemaal, olles abiks meie hõimurahvastele. Lisaks on ta tegutsenud sotsiaaltöö ja hoolekande valdkonnas Eestis, Soomes, Hispaanias, Ameerikas ja Austraalias.

Ülo Mattheus elab alates 2008. aastast Suurupis, kuid Vääna-Jõesuus on ta suvitanud juba kaua-kaua aega enne seda. Vääna-Jõesuu ja Suurupi ongi tema pikaaegne kodukant. Peres kasvab 10-aastane poeg, kes käib Tabasalu Koolis ja hoiab peret kursis kooli hariduseluga ning sunnib paratamatult tähelepanu pöörama Harku valla haridusprobleemidele laiemalt. Tänu temale on selgeks saanud, et kitsaskohti on hariduses palju ja kõik need ootavad lahendamist. Mitmed neist on seotud haridusraha vähesusega, kuid ühtteist ka ebakompetentsuse ja tahte puudusega. Harku vallas kasvab elanike arv kiiresti, kuid kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sörgib valla arengul sabas ja järele ei jõua, mistõttu suur osa Harku valla lapsi käib koolis Tallinnas või ümberkaudsetes valdades.

Kadi Soop on oma elu sidunud hariduse ja kogukonnaga. Tartu Ülikoolis on ta õppinud kirjandust ja kultuuriteadusi, hiljem magistrantuuris eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Koolis on ta töötanud juba 15 aastat, millest viimased viis aastat on ta panustanud Harku valla haridusellu. Kadi töötab Tabasalu Koolis peamaja õppejuhina ning peab end haridusuuendajaks – ta on esinenud mõlemal Harku valla haridustöötajate inspiratsioonipäeval, tutvustades õpetajatele hoogsaid liikumispause ja mängulisi aktiivõppevõimalusi. Tema kindel veendumus on, et kool peab andma lisaks ainealastele teadmistele ka oskuse õppida, seetõttu on ta koolis juhtinud ennastjuhtiva õppija toetamise töörühma ning korraldanud valla 7. klassidele õpistrateegia laagri.

Aili Laht on elanud Harku vallas alates 2006. aastast – esmalt Tabasalus, alates 2021. aastast Murastes. Ta on kõrgharidusega ärijuht, kelle spetsialiseerumine personalitööle ja praktiline kogemus hariduses teevad temast tasakaaluka ja süsteemse mõtleja. Tööd Tabasalu Tibutare lasteaias alustas Aili 2013. aastal õpetaja-abina. Edasi on ta arenenud robootikaõpetajaks, juhiabi-haridustehnoloogiks ning töötab praegu õppejuhina. Vajadusel suudab ta asendada nii direktorit kui majandusjuhatajat – kogemus, mis annab talle laiapõhjalise ülevaate haridussüsteemi toimimisest kohalikul tasandil.

Katrin Graverson elab Vääna-Jõesuus koos kolme koera ja kassiga. Tema koduks on olnud see mereäärne paik juba kümme aastat – koht, kus ta saab olla looduse keskel, jalutada metsas ja tegutseda oma südame järgi. Katrini väike, kuid armastusega loodud catering on võitnud südameid oma maitsetega nii lähedal kui kaugel, kuid on peamiselt suunatud kohaliku kogukonna teenindamisele. Katrinil on rahvusvaheline taust – ta on üles kasvanud Rootsis, elanud Soomes ja õppinud Norras, mistõttu räägib kodukeelena viit keelt. Tema ema on arst ning just see viiski Katrini noorena elama ka Malaisiasse, kus sai alguse tema armastus Aasia toidu ja kultuuri vastu. Enne toitlustuse juurde jõudmist töötas ta pikka aega erasektoris juhtivatel ametikohtadel nii meditsiini- kui ka IT-valdkonnas, sealhulgas Fujitsus ja Tietos. Tema haridustaust hõlmab teoloogiat, kriisipsühholoogiat ning ITIL-eksperditaset, mis on andnud talle tugeva analüütilise ja inimkeskse lähenemise.

Kristi on pühendunud kogukonna turvalisuse ja hariduse edendamisele, olles aktiivne vabatahtlik päästja ning insenerihariduse eestkõneleja. Ta teeb tihedat koostööd kutseliste päästjatega, osaledes päästetöödel ja ennetustegevustes, et tagada elanike ohutus ja heaolu. Lisaks panustab Kristi insenerihariduse edendamisse, olles Inseneriakadeemia aktiivne liige. Tema eesmärk on tuua inseneeria ja tehnoloogia noortele lähemale, innustades neid valima tehnilisi erialasid ning toetades tulevaste inseneride arengut.

Fred Müürsepp on noor ja tegus Harku valla elanik, kelle elu ja töö on tihedalt seotud liikumise, looduse ning kogukonnaga. Türisalu külas elav Fred teab hästi, mida tähendab elada valla äärealal – koht, kus inimesed tunnevad end vahel unustatuna. Seetõttu peab ta oluliseks tugevdada ühendusi valla eri piirkondade vahel: nii parema ühistranspordi kui turvaliste kergliiklusteede kaudu. Fred veedab suure osa ajast Vääna-Jõesuu rannas – suvel surfates, talvel talisuplust tehes. Ta viib läbi SUP-laua matku ja töötab selle nimel, et loodusliikumine oleks vallas kõigile kättesaadav ja turvaline. Ta usub, et liikumisrõõm ja loodusega kooskõlas elamine peaks olema loomulik osa iga vallaelaniku igapäevast.

Martin on terve oma elu olnud seotud Tabasaluga – siin on ta sündinud, kasvanud ja nüüd ka oma perele kodu rajanud. Tema haridustee sai alguse Tibutare lasteaias ning viis edasi Vääna algkooli ja Tabasalu Keskkooli. Kõrghariduse omandas Martin Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta lõpetas elektriajamite ja jõuelektroonika eriala. Tänaseks on Martin olnud ettevõtja juba 25 aastat. Ta on praktilise meelega tegutseja, kes oskab näha nii suuri sihte kui väikseid detaile, mis elu tegelikult mõjutavad. Tal on selge arusaam sellest, kuidas peab toimima hästi juhitud organisatsioon — olgu selleks pereettevõte või vallavalitsus.

Raul on Harku vallaga seotud sünnist saati, kuna vanematel on Vääna-Jõesuus suvila. Aastast 1989 on ta Tabasalu elanik. Suurema osa oma tööalasest karjäärist oli Raul Eesti kaitseväe teenistuses, kus tegeles tehnika, logistika ja ressurssidega. Muuhulgas juhtis Raul kogu kaitseväe personalipoliitika planeerimist ja elluviimist. Ta on teeninud viis aastat NATO rahvusvahelises staabis Brüsselis, peale seda Kaitseministeeriumis. Peale tegevteenistusest lahkumist liitus Raul Kaitseliiduga. Üle 7 aasta aitas ta pealikuna tublidel Harku valla kaitseliitlastel arendada Harku Rannikukaitse üksikkompaniid kuni kasvati Harku malevkonnaks.

Helle Kares elab Suurupis ning tema elu on tihedalt seotud meie mereäärse kogukonnaga. Ta on siin sündinud ja ta töötas majakavahina Suurupi tuletornides kuni 2001. aastani, jätkates onu Elmari elutööd Suurupi tuletornides. Helle on kahe tütre ema, kaheksa lapselapse vanaema ning kolme lapselapselapse vanavanaema. Teda teatakse kui sooja ja mitmekülgselt andekat inimest. Aastatel 2002–2009 kuulus ta Harku valla volikokku ja sotsiaalkomisjoni.

Alexander Reinola on 19-aastane Tartu Ülikooli ajalootudeng Murastest, kelle side Harku vallaga on kestnud kogu elu. Lapsepõlves veetis ta palju aega pere suvilas Murastes ning pärast selle ümber ehitamist elumajaks sai sellest tema kodu. Põhihariduse omandas Tallinna 32. Keskkoolis, gümnaasiumi lõpetas Tabasalu Gümnaasiumi III lennuna. Just gümnaasiumi ajal, elades täielikult Murastes, süvenes huvi vallaelu vastu ja tekkis soov sellesse ka ise panustada. Tema hinnangul ei ole vald piisavalt keskendunud noorte valdkonna arendamisele, sest noorte häält pole otsustusprotsessides kuuldav.

Tõnis Elling on Murastes elanud üle 20. aasta. Tal on neli imetoredat last, kellest kaks on juba üliõpilased ja kaks käivad põhikoolis. Kogu oma teadliku elu on Tõnis olnud kirglik harrastussportlane, kelle hobideks on nii triatlon, mäesuusatamine, suusatamine, tantsimine kui ka sporditurism laiemalt. Ta on erinevatel kontinentidel jooksnud, suusatanud ja rattaga läbinud üle 30 maratoni. Tõnisele läheb korda nii laste kui ka täiskasvanute füüsiline ja vaimne tervis. Tõnis on veendunud, et terves kehas on terve vaim ja see, kes teeb, see jõuab. Kusjuures eriti hea stressi maandaja on tema kahe ja poole aastane saksa lambakoer Alice. Tõnis on lõpetanud Eesti Vabariigi Politseiakadeemia, Erakõrgkooli Veritas ja omab Tartu Ülikooli õigusteaduste magistri kraadi. Maksundusega on Tõnis tegelenud üle 25. aasta. Esimene tööalane kokkupuude maksundusega oli tal 1999. aastal, asudes tööle Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametisse. Ametniku perioodile järgnes õppejõutöö Sisekaitseakadeemia Finantskolledžis (2005-2018), kus ta hakkas tulevastele maksu- ja tolliametnikele õpetama erinevaid maksunduse aineid. Alates 2009. aastast lisandus õppejõu ametile paralleelselt maksunõustaja töö erinevates rahvusvahelistes nõustamisfirmades.

Argo Ristisaar elab koos abikaasa Merle ja kolme lapsega Murastes alates 2008. aastast. Tema vanem tütar õpib Tartu Ülikoolis, kaks nooremat käivad Tabasalu Koolis. Argo on teeninud Eesti riiki alates 1993. aastast. 1997. aastal lõpetas ta Riigikaitseakadeemia, täiendanud end Tallinna Ülikoolis ja Balti Kaitsekolledžis ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel erialakursustel. Elukutselise kaitseväelasena on ta olnud nii rühmaülem kui Kaitseväe Peastaabi ülema administratsiooni juht, töötanud Euroopa Liidu Sõjalises Staabis Brüsselis ning teeninud rahvusvahelisel missioonil Iraagis. Pikaaegne teenistus kaitseväe peastaabis andis Argole põhjalikud teadmised, kuidas kujunevad otsused erinevatel tasanditel. Ta vastutas seal ohvitseride väljaõppe ja rotatsioonide planeerimise eest ning juhtis arengukavade koostamist ja elluviimist.

Marika on kogu elu elanud Harku vallas – siin on tema kodu, juured ja kogukond, mille eest ta soovib seista. Tema jaoks tähendab Harku vald enamat kui haldusüksust – see on elukeskkond, mille tugevus peitub inimestes ja ühtses kogukonnavaimus. Tal on magistrikraad sotsiaalteadustes ja akadeemilises usuteaduses. Ta on täiendanud end sotsiaalpoliitika alal Heidelbergi Ülikoolis Saksamaal ja Diaconia rakenduskõrgkoolis Soomes ning õppinud turundust ja kommunikatsiooni Tallinna Ülikoolis. Tugev hariduslik ja tööalane taust toetavad tema kogukondlikku tegevust.