Üle poole oma elust olen olnud kaitseväelane, teenides pikalt Kaitseväe Peastaabis ja hiljem Küberväejuhatuses. Oma sõjalise hariduse olen saanud Soome Reservohvitseride koolist, samuti olen läbinud sideohvitseride kursused Ameerika Ühendriikides. Osalenud ühel välismissioonil Malis, millest kirjutasin ka raamatu. Kaitseväe teenistuse jooksul pean oma suurimaks saavutuseks silotornide lõhkumist, parimaks näiteks on ajateenistuse ja kutsehariduse ühildamine.
“Me armastame Harku valda, sest just meie inimesed on selle tõeline väärtus.” Kristiina Adamson on inspireeriv liider ja kogukonna hing, kelle elu ja töö on pühendatud Harku valla inimeste heaolule ja kodukoha väärtustamisele. Suurupi majakavahi tütrena kannab ta edasi põlvkondade pärandit, olles sillaks mineviku ja tuleviku vahel. Tema missiooniks on hoida elus kultuuripärandit, luua sidus kogukond ja tuua Harku vald maailma kaardile kui koht, kus hoolivus, koostöö ja visioon kohtuvad.
Marika on kogu elu elanud Harku vallas – siin on tema kodu, juured ja kogukond, mille eest ta soovib seista. Tema jaoks tähendab Harku vald enamat kui haldusüksust – see on elukeskkond, mille tugevus peitub inimestes ja ühtses kogukonnavaimus. Tal on magistrikraad sotsiaalteadustes ja akadeemilises usuteaduses. Ta on täiendanud end sotsiaalpoliitika alal Heidelbergi Ülikoolis Saksamaal ja Diaconia rakenduskõrgkoolis Soomes ning õppinud turundust ja kommunikatsiooni Tallinna Ülikoolis. Tugev hariduslik ja tööalane taust toetavad tema kogukondlikku tegevust.
Minu side Harku vallaga on sügavam kui pelgalt elukoht – see on minu suguvõsa pärand, mis ulatub tagasi aastasse 1642 tänastele Meriküla aladele. See teadmine täidab mind austusega kodukoha vastu ning annab kindluse, et hoolin siinsest elust mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede pärast. Oma kõrghariduse olen saanud Kaitseväe Akadeemiast, spetsialiseerudes sõjaväelisele juhtimisele Mereväes. Riiki teenisin kümme aastat – aastad, mis õpetasid mulle sihikindlust, vastutust ja meeskonnatööd. Kümne aasta jooksul sai maakerale justkui mitmeid ringe peale tehtud, aga iga samm kinnitas teadmist, et igale probleemile leidub lahendus, kui oled piisavalt nutikas ja järjekindel. Seejärel otsustasin maailma avastada ning ettevõtlusega alustada. Tänu ettevõtlusele olen saavutanud finantsvabaduse ning see annab mulle vabaduse panustada tagasi kogukonda, mis mind on kasvatanud.
Kristi on pühendunud kogukonna turvalisuse ja hariduse edendamisele, olles aktiivne vabatahtlik päästja ning insenerihariduse eestkõneleja. Ta teeb tihedat koostööd kutseliste päästjatega, osaledes päästetöödel ja ennetustegevustes, et tagada elanike ohutus ja heaolu. Lisaks panustab Kristi insenerihariduse edendamisse, olles Inseneriakadeemia aktiivne liige. Tema eesmärk on tuua inseneeria ja tehnoloogia noortele lähemale, innustades neid valima tehnilisi erialasid ning toetades tulevaste inseneride arengut.
Marek on finantskogemusega kogukonnaühendaja, kes usub läbipaistvasse ja targalt juhitud omavalitsusse Olen elanud koos perega Harku vallas, Tabasalus, alates 2017. aastast. Olen kahe poja isa, kellele lähevad sügavalt korda kodukoha areng ja kogukonnatunne. Nimetan end uhkusega koduvalla fänniks – mitte pelga fraasina, vaid siira veendumusega, et Harku vald on seda igati väärt. Olen lõpetanud nii majandus- kui ka õigusteaduskonna, mis on andnud mulle tugeva aluse analüütiliseks ja juriidiliseks mõtlemiseks. Minu tööelu on kulgenud raamatupidamise, finantsanalüüsi ja juhtimise radadel. Olen üles ehitanud eelarvesüsteeme, arendanud finantsmudeleid ning juhtinud ettevõtteid Eestis ja Soomes.
Alexander Reinola on 19-aastane Tartu Ülikooli ajalootudeng Murastest, kelle side Harku vallaga on kestnud kogu elu. Lapsepõlves veetis ta palju aega pere suvilas Murastes ning pärast selle ümber ehitamist elumajaks sai sellest tema kodu. Põhihariduse omandas Tallinna 32. Keskkoolis, gümnaasiumi lõpetas Tabasalu Gümnaasiumi III lennuna. Just gümnaasiumi ajal, elades täielikult Murastes, süvenes huvi vallaelu vastu ja tekkis soov sellesse ka ise panustada. Tema hinnangul ei ole vald piisavalt keskendunud noorte valdkonna arendamisele, sest noorte häält pole otsustusprotsessides kuuldav.
Anu Väliaho elab Tiskres, kuid tema panus Harku valla ellu ulatub juba poole sajandi taha. Paljudele Tabasalu elanikele on ta tuttav ka kui Anu Mägi – nii teati teda ajast, mil ta töötas 17 aastat Tibutare lasteaias. Ta on abielus, kolme lapse ema, kaheksa lapse vanaema ja peagi juba kolmele lapse vanavanaema. Koos abikaasaga tegi ta aastakümneid misjonitööd Venemaal, olles abiks meie hõimurahvastele. Lisaks on ta tegutsenud sotsiaaltöö ja hoolekande valdkonnas Eestis, Soomes, Hispaanias, Ameerikas ja Austraalias.
Aili Laht on elanud Harku vallas alates 2006. aastast – esmalt Tabasalus, alates 2021. aastast Murastes. Ta on kõrgharidusega ärijuht, kelle spetsialiseerumine personalitööle ja praktiline kogemus hariduses teevad temast tasakaaluka ja süsteemse mõtleja. Tööd Tabasalu Tibutare lasteaias alustas Aili 2013. aastal õpetaja-abina. Edasi on ta arenenud robootikaõpetajaks, juhiabi-haridustehnoloogiks ning töötab praegu õppejuhina. Vajadusel suudab ta asendada nii direktorit kui majandusjuhatajat – kogemus, mis annab talle laiapõhjalise ülevaate haridussüsteemi toimimisest kohalikul tasandil.
Argo Ristisaar elab koos abikaasa Merle ja kolme lapsega Murastes alates 2008. aastast. Tema vanem tütar õpib Tartu Ülikoolis, kaks nooremat käivad Tabasalu Koolis. Argo on teeninud Eesti riiki alates 1993. aastast. 1997. aastal lõpetas ta Riigikaitseakadeemia, täiendanud end Tallinna Ülikoolis ja Balti Kaitsekolledžis ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel erialakursustel. Elukutselise kaitseväelasena on ta olnud nii rühmaülem kui Kaitseväe Peastaabi ülema administratsiooni juht, töötanud Euroopa Liidu Sõjalises Staabis Brüsselis ning teeninud rahvusvahelisel missioonil Iraagis. Pikaaegne teenistus kaitseväe peastaabis andis Argole põhjalikud teadmised, kuidas kujunevad otsused erinevatel tasanditel. Ta vastutas seal ohvitseride väljaõppe ja rotatsioonide planeerimise eest ning juhtis arengukavade koostamist ja elluviimist.
Ülo Mattheus elab alates 2008. aastast Suurupis, kuid Vääna-Jõesuus on ta suvitanud juba kaua-kaua aega enne seda. Vääna-Jõesuu ja Suurupi ongi tema pikaaegne kodukant. Peres kasvab 10-aastane poeg, kes käib Tabasalu Koolis ja hoiab peret kursis kooli hariduseluga ning sunnib paratamatult tähelepanu pöörama Harku valla haridusprobleemidele laiemalt. Tänu temale on selgeks saanud, et kitsaskohti on hariduses palju ja kõik need ootavad lahendamist. Mitmed neist on seotud haridusraha vähesusega, kuid ühtteist ka ebakompetentsuse ja tahte puudusega. Harku vallas kasvab elanike arv kiiresti, kuid kooli- ja lasteaiakohtade vajadus sörgib valla arengul sabas ja järele ei jõua, mistõttu suur osa Harku valla lapsi käib koolis Tallinnas või ümberkaudsetes valdades.
Katrin Graverson elab Vääna-Jõesuus koos kolme koera ja kassiga. Tema koduks on olnud see mereäärne paik juba kümme aastat – koht, kus ta saab olla looduse keskel, jalutada metsas ja tegutseda oma südame järgi. Katrini väike, kuid armastusega loodud catering on võitnud südameid oma maitsetega nii lähedal kui kaugel, kuid on peamiselt suunatud kohaliku kogukonna teenindamisele. Katrinil on rahvusvaheline taust – ta on üles kasvanud Rootsis, elanud Soomes ja õppinud Norras, mistõttu räägib kodukeelena viit keelt. Tema ema on arst ning just see viiski Katrini noorena elama ka Malaisiasse, kus sai alguse tema armastus Aasia toidu ja kultuuri vastu. Enne toitlustuse juurde jõudmist töötas ta pikka aega erasektoris juhtivatel ametikohtadel nii meditsiini- kui ka IT-valdkonnas, sealhulgas Fujitsus ja Tietos. Tema haridustaust hõlmab teoloogiat, kriisipsühholoogiat ning ITIL-eksperditaset, mis on andnud talle tugeva analüütilise ja inimkeskse lähenemise.
Helle Kares elab Suurupis ning tema elu on tihedalt seotud meie mereäärse kogukonnaga. Ta on siin sündinud ja ta töötas majakavahina Suurupi tuletornides kuni 2001. aastani, jätkates onu Elmari elutööd Suurupi tuletornides. Helle on kahe tütre ema, kaheksa lapselapse vanaema ning kolme lapselapselapse vanavanaema. Teda teatakse kui sooja ja mitmekülgselt andekat inimest. Aastatel 2002–2009 kuulus ta Harku valla volikokku ja sotsiaalkomisjoni.
Fred Müürsepp on noor ja tegus Harku valla elanik, kelle elu ja töö on tihedalt seotud liikumise, looduse ning kogukonnaga. Türisalu külas elav Fred teab hästi, mida tähendab elada valla äärealal – koht, kus inimesed tunnevad end vahel unustatuna. Seetõttu peab ta oluliseks tugevdada ühendusi valla eri piirkondade vahel: nii parema ühistranspordi kui turvaliste kergliiklusteede kaudu. Fred veedab suure osa ajast Vääna-Jõesuu rannas – suvel surfates, talvel talisuplust tehes. Ta viib läbi SUP-laua matku ja töötab selle nimel, et loodusliikumine oleks vallas kõigile kättesaadav ja turvaline. Ta usub, et liikumisrõõm ja loodusega kooskõlas elamine peaks olema loomulik osa iga vallaelaniku igapäevast.