Katrin Graverson elab Vääna-Jõesuus koos kolme koera ja kassiga. Tema koduks on olnud see mereäärne paik juba kümme aastat – koht, kus ta saab olla looduse keskel, jalutada metsas ja tegutseda oma südame järgi. Katrini väike, kuid armastusega loodud catering on võitnud südameid oma maitsetega nii lähedal kui kaugel, kuid on peamiselt suunatud kohaliku kogukonna teenindamisele.

Katrinil on rahvusvaheline taust – ta on üles kasvanud Rootsis, elanud Soomes ja õppinud Norras, mistõttu räägib kodukeelena viit keelt. Tema ema on arst ning just see viiski Katrini noorena elama ka Malaisiasse, kus sai alguse tema armastus Aasia toidu ja kultuuri vastu. Enne toitlustuse juurde jõudmist töötas ta pikka aega erasektoris juhtivatel ametikohtadel nii meditsiini- kui ka IT-valdkonnas, sealhulgas Fujitsus ja Tietos. Tema haridustaust hõlmab teoloogiat, kriisipsühholoogiat ning ITIL-eksperditaset, mis on andnud talle tugeva analüütilise ja inimkeskse lähenemise.

Lisaks tööle ja ettevõtlusele on Katrin pühendunud ka loomade heaolule. Ta on Metsloomaühingu vabatahtlik ning kasvatas sel suvel üles viis piiritaja tibu, kes kõik on nüüdseks loodusesse tagasi lastud. Varasemalt tegeles ta hüljatud koerte ja kutsikate abistamisega, otsides neile uusi kodusid Rootsis ja Soomes. Tema enda perre kuulub Türgist päästetud koer, kass Pablo ning kaks ustavat akitat, kellega ta iga päev metsaradadel liigub.

Katrinit ajendab kandideerima soov, et Harku valla juhtimine oleks läbipaistev, aus ja kogukonna huvidest lähtuv. Tema jaoks on oluline, et volikogus ei domineeriks vastandumine, vaid koostöö – kõigi poolt, keda rahvas on usaldanud oma esindajaks. Iga hea ettepanek väärib arvestamist, sõltumata selle esitaja poliitilisest kuuluvusest.

Tema jaoks on kesksed kaks teemat: eakate heaolu ja Vääna-Jõesuu kui turvalise kogukonna areng. Ta usub, et väärikas vananemine ei tohi tähendada automaatselt hooldekodusse kolimist. Harku vallas tuleks luua eakatele mõeldud ridaelamute lahendusi – väikse aiaga kodud, kus on tagatud vajalikud teenused ja kus saab säilitada iseseisvuse ning turvatunde.

Teise olulise valdkonnana näeb Katrin Vääna-Jõesuu kogukonna jätkusuutlikku arengut. Iga lapsevanem peaks saama tunda kindlust, et tema laps saab haridust just oma kodukandis. Samuti vajab piirkond terviklikku kriisiplaani: Hiie tee tupikseis ja piiratud ligipääs ohustavad nii elanike kui ka operatiivteenuste liikumisvõimalusi. Katrin peab oluliseks alternatiivsete pääsuteede korrastamist ning kriisivalmiduse parandamist, sealhulgas majapidamiste kaardistamist, mis suudavad kriisiolukorras teisi aidata. Nii saab tugevdada kogukondlikku turvalisust ja toetavat võrgustikku.