Tõnis Elling on Murastes elanud üle 20. aasta. Tal on neli imetoredat last, kellest kaks on juba üliõpilased ja kaks käivad põhikoolis. Kogu oma teadliku elu on Tõnis olnud kirglik harrastussportlane, kelle hobideks on nii triatlon, mäesuusatamine, suusatamine, tantsimine kui ka sporditurism laiemalt. Ta on erinevatel kontinentidel jooksnud, suusatanud ja rattaga läbinud üle 30 maratoni. Tõnisele läheb korda nii laste kui ka täiskasvanute füüsiline ja vaimne tervis. Tõnis on veendunud, et terves kehas on terve vaim ja see, kes teeb, see jõuab. Kusjuures eriti hea stressi maandaja on tema kahe ja poole aastane saksa lambakoer Alice.

Tõnis on lõpetanud Eesti Vabariigi Politseiakadeemia, Erakõrgkooli Veritas ja omab Tartu Ülikooli õigusteaduste magistri kraadi. Maksundusega on Tõnis tegelenud üle 25. aasta. Esimene tööalane kokkupuude maksundusega oli tal 1999. aastal, asudes tööle Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametisse. Ametniku perioodile järgnes õppejõutöö Sisekaitseakadeemia Finantskolledžis (2005-2018), kus ta hakkas tulevastele maksu- ja tolliametnikele õpetama erinevaid maksunduse aineid. Alates 2009. aastast lisandus õppejõu ametile paralleelselt maksunõustaja töö erinevates rahvusvahelistes nõustamisfirmades.

Täna töötab Tõnis Ernst & Young Baltic AS juhtiva maksunõustajana ja õpetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning Tallinna Majanduskoolis maksuõigust. Olles igapäevaselt kursis maksumaksjate praktiliste probleemidega, on seda lihtsam õpetada tudengeid neid probleeme märkama ja lahendama. Tõnis Elling valiti 2008. aastal tudengite poolt Sisekaitseakadeemia parimaks õppejõuks. Aastatel 2009–2012 valiti Tõnis Sisekaitseakadeemia Finantskolledži parimaks õppejõuks ja 2013. aastal parimaks kõnelejaks. Aastal 2016 andis Sisekaitseakadeemia Tõnisele Sisekaitseakadeemia teenetemedali II. klassi – hõberisti.

Tõnist on korduvalt kutsutud erinevatesse erakondadesse aga poliitiku karjäär teda ei huvita. Küll aga on ta nõus kaasa aitama, kuidas kohalikul tasandil elu edasi viia. Tõnis on veendunud, et just kõigile rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Harku valda aitab tublisti tõsta valla elanike tööhõivet, teenida raha valla eelarvesse ja võimaldada nii täiskasvanutel kui lastel parematel tingimustel aastaringselt sportida. Universaalsest spordikompleksist on pikalt räägitud nii riigi kui kohalikul tasandil, nüüd on aega midagi ära teha. Kui riik, kohalik omavalitsus ja erasektor seljad kokku panevad, siis saab imesid korda saata. Miks ei võiks just Harku vald olla selles osas teenäitajaks kogu Eestis. Olles aastaid seotud lapsevanemana Tabasalu jalgpalliklubiga, peab universaalne spordikompleks tagama väikestele ja suurtele jalgpallisõpradele talvel harjutamiseks sobilikud tingimustes. Võttes põhjanaabritelt eeskuju, siis kindlasti peavad Harku vallas olema võimalused jääspordi harrastamiseks.